|
|
Õnnelik Donald Machhholz. Oma kümnenda komeedi avastamisega tõusis ta komeediküttide edetabelis 19.ndale kohale.
|
|
Pildi tegid Taavi Tuvikene ja Tõnis Eenmäe Tõraveres, 31. detsembri õhtul ~10 paiku. Säriaeg oli
5 sekundit ja fotokas Canon EOS 20D + 50mm objektiiv avaga 2.0. Kahjuks
oli ka Kuu juba tõusnud ja tekitas natukene taevafooni. Pildil on kõige nõrgemad aimatavad tähed 10.2 tähesuurusega.
Klikitud pildil on ülal vasakul näha Sõnn oma peatähe Aldebaraniga.
|
Üle pika aja on meie taevas komeet, mis on näha ka palja silmaga. Küll
ainult roheka uduse tähena, aga siiski. Kui võtame appi binokli või veel
parem - teleskoobi, näeme komeeti koos tema sabadega.
Komeedi C2004 Q2 avastas 27. augustil 2004 amatöörist Ameerika komeedikütt
Donald Machholz, avastaja järgi ongi meil nüüd Machholzi komeet.
Machholzil oli see kümnes komeet avastada. Kuidas kõik toimus, kirjutab
avastaja veebiaadressil http://ephemeris.sjaa.net/0410/b.html
Komeedid koosnevad tolmusest määrdunud jääst, Machholzi komeedi läbimõõt
on mõni kilomeeter. Aga sellest jääkamakast purskuv gaas (tavaliselt
valdavalt vesi, vähem süsinik, hapnik, ka teisi kergemaid elemente)
peegeldab päikesevalgust ning me näeme pisikest udust tähekest, mis
tähistaevas kiiresti liigub. Et Machholzi komeedi kooma sisaldab kõige
rohkem tsüaniidi (CN) ja kaheatomaarset süsinikku (C_2), mis mõlemad
helendavad päikesevalguses rohekalt, siis ongi Machholzi komeet rohekas.
Mida ligemal Päikesele, seda enam eraldub komeedist gaase, seda
heledamaks muutub komeet ja seda pikemaks kasvab tema saba. Machholzi
komeedil (nagu komeetidel enamasti) on kaks saba -- tolmusaba, mis järgib
komeedi orbiiti ning kergem ioonsaba, mis päikesetuule mõjul on suunatud
Päikesest eemale.
Machholzi komeet on kõige lähemal (0.347 astronoomilist ühikut) Maale
5.-6. jaanuaril, Päikesele lähimal (1.2 a. ü.) 24. jaanuaril. Komeedi
heleduseks ennustati maksimaalselt 4.1 tähesuurust (6.01 kuni 12.01), aga
tegelikult oli ta juba uusaastaöösel heledam. Praegu hinnatakse tema
heleduseks 3.5 tähesuurust. Väga tihti ei suudeta "uute" (esimest korda
Päikese lähedale sattuvate) komeetide heledust väga täpselt ette ennustada
- vahel hinnatakse maksimaalset heledust alla, vahel üle.
Komeet liigub Sõnni tähtkujust Perseuse tähtkujusse, sealt edasi
Väikesesse Vankrisse, Kassiopeiasse. Seega on ta meil väga hästi
vaadeldav, aga palja silmaga nähtav siiski ainult veel paar nädalat.
Tavainimesele on komeedi leidmiseks praegu parim orientiir Sõel. Paar
kraadi Sõelast paremalt (lääne poolt) möödub Machholz 7. jaanuaril;
edaspidiseks tõmmake mõtteline joon Põhjanaela suunas - umbes 3 kraadi
sellest paremalt möödub komeet 22. jaanuaril.
Komeedi nägemiseks tuleb otsida valgusreostusest vaba koht ja oodata kuni
läheb päris pimedaks, jaanuaris saabub meil see aeg varsti pärast kella
kuut. Sõnn ja Sõel on siis juba umbes 45 kraadi kõrgusel kagutaevas. Kui
lähete vaatlema hiljem, ärge unustage et tähistaevas pöördub, kell üheksa
otsige neid objekte juba lõunataevast.
Oleks meil vaid selgeid öid!
|